Pappa Slall (Otto)

Kuna ma oman nüüd Mantat ja tutikat Gaastra Vappor 7,6 , siis peaks loogiliselt võttes järgnema siin lugu sellest, kuidas ma Pappa Slalli etapi võitsin. Isegi uni, mida ma öö enne slalli nägin lubas seda. Nägin, kuidas Jürka ulatas mulle pisar silmas liidrisärgi ja kõik tunnustavalt mulle õlale patsutasid. Nii seekord kahjuks ei läinud. Läks hoopis nii ,et ma ei saanud ühtegi sõitu kirja. Küll oli nokk kinni ja siis jälle saba. Polegi ühtegi vabandust kuidas minusugune" ÄSS" ( HEATI VÕITJA) nii sittasti sõitis. Mees ,kes on maailma slaalomi rankingus 151 kohal, peaks Pappa Slalli üks silm kinni ka kotti panema. http://www.internationalwindsurfing.com/userfiles/documents/090817_IFCA_WORLD_SLALOM_RANKING.pdf
Ilmselt tuleb minu kord nädalavahetusel Eestikatel.

TOSKANA (Otto)

Tegime eelmisel nädalal Ivari ja veel 8 mitte surfava inimesega surfi ja veini laagri Toskanas. Koht on muidugi väga ilus. Elasime keset viinamarjaistandust 500 a. vanas villas. Villa omanikul oli veinivabrik meie villast 200 m. kaugusel ja selle uksed olid meile avatud 24/7. Siit võib juba välja lugeda, kuidas see reis meil läks. Ma pean tunnistama , et kuna surfiasjad olid kaasa võetud, siis me 7 päeva seal villas siiski ei veetnud, vaid ajasime natuke ka tuult taga. Kahjuks olime me sattunud sinna koos kuumalainega ( kõik päevad 38 C) , mis viis tuule kuhugile parematele jahimaadele, ning tänu sellele jäid meil surfi asjad märjaks tegemata. Seeeest tegime korraliku aftersurfi trenni. Minul hakkas kolmandal päeval välja tulema veini joomine basseinis kummimadratsil silmi avamata . Siis nägin veel kõvasti vaeva selle trikiga ,et hommikul enne hammaste pesu peaks olema pool pudelit veini juba sees .See hakkas ka lõpu poole juba välja tulema! Veel proovisime veini joomist rannas liival, kohvikus, restoranis , kalju peal, autos ja muidugi meres. Need kõik vajavad veel harjutamist. Panen gps andmed ka siia .Sõit rendiautoga 1560 km, sõit lennukiga 4000 km, sõit surfilauaga 0 km, ärajoodud veini kogus 63 l. Tagasi tulles ostsin suures masenduses (või täis olles) ära Erkki Manta. No nüüd läheb alles andmiseks. Jahe meestelt sai viimane eelis ka nüüd ära võetud.

Rodos (Erki)

Laiskusest on jäänud kirjutamata, et juuli
viimasel nädalal käisime Ivariga Rodosel. Saime

kõik seitse päeva sõita. Neli esimest Prasonisis, siis kolisime saare teise otsa ja sõitsime kolm päeva Ialyssose rannas. Mõlemad olid ägedad. Esimeses täiesti sile vesi, umbes nagu meil Topus (kuigi kui üks päev oli ilgelt kõva litter, siis enam nii väga sile ei olnudki) ja teises päris mõnus laine.

Nii saigi Prasonisis kõvasti jibe, duck jibe, downwind 360 ning heli- ja fast tacke harjutatud ning Ialyssoses algaja chophoppe ja lainelt jibe.

Jibed tulid lõpus juba enam-vähem, aga kõik muu vajab veel kõvasti harjutamist. Paari asja üle oli hea meel ka. Kui varem olin fast tacki tehes enne teisele poole purje ronimist ikka üsna üles tõmmanud, et hoog väiksemaks jääks - kuigi ka siis sain selle sileda veega tehtud nii, et glissist välja ei kukkunud ja sõitsin backwindedis edasi - siis nüüd proovisin täis pasa pealt backwindi minna. Lõpuks tuli ka kuidagi. Heli tackiga tundus ka, et sain kätte ühe nõksu, mis varem puud oli. Ka julgen seda nüüd proovida korraliku tuulega. Üritasin ka siis, kui puhus neljapoolesele. Läbi tuule "silma" saamine on aga ikka probleem. Kui sinna kohe hooga kontrollitult ei saa, siis on lõpp ette teada. Veeststart.

Mida veel?

Mõlemad Ivariga õppisime ära asjade vees lahtirigamise. Kaldal liiva lendas ja seal ei saanud seda teha. Ivar nägi, et kohalikud tüübid rigasid asjad vees lahti ja proovisime järele.

Õhtusöögid. Kuradi mõnusad. Ja veini kulus palju. Ja viimasel õhtul sai Ivar ka oma tahtmise lõpuks - et veini serveeritaks savikannust. Kõigil eelmistel olid kannud kas klaasist või plekist.

Palavus muidugi. Ilgelt palav oli.

Autot rentima minnes ei tasu letti minna kamadega. Nad ei taha sulle siis autot anda. Raame ju pole ja me pidime auto saamiseks valetama ja kõige püha nimel tõotama, et me kamasid katusele ei pane. Muidugi panime. Vahele jäime ka. Kui autot tagasi läksime andma, siis saime letis olnud naiselt kreeka ja inglise keeles sõimata ja minult võeti deposiit kontolt maha. See oli rohkem kui kolm korda kallim kui rent. Eks ma siis sõimasin teda vastu ja ta lubas seepeale miilitsad kutsuda ja mina talle jälle asju teha, mida siin kirjutada ei kannata. Ei tea kas minu mainitud ähvardused või see, et ma neid kõiki kohtusse lubasin kaevata, aga igastahes deponeerimise korraldus rebiti puruks ja kontolt pole tänaseni peale rendi midagi maha läinud.

Aegna maratoni trenn.(Otto)

Kuna Aegna maraton kohe saabumas ja prognoos ennustab jälle tormi , otsustasid Hang Looserid teha kerge trenni Püünsis. Svertlaudadelt sai tolm maha pühitud ja võeti suund Püünsisse. Püünsisse jõudes jäi meile vahele vanameister Kuusing, kes tegi ka Aegna maratoniks salatrenni, oma varustusega mis on sama vana kui jõulud. Kummaline küll, aga see varustus liigub vee peal ka ilma tuuleta. Igatahes tingimused paistsid trenni tegemiseks olevat suurepärased . Päike paistis ja tuul puhus umbes 1 m/s ja puhangud koguni 2 m/s. Kuna puhangud olid ikka väga tugevad, tekkis probleem millega siis peale minna. Kas minna 8,5 -ga või hoopis 8,5 -ga. Pärast pikka kaalumist panin ikka kokku 8,5-se ja see osutus väga õigeks valikuks ,sest Lauri pani 11- se aga seisis merel minust oluliselt koledamalt (vana ja kole puri noh). Ivar valas näole muige, avas Saku Heleda, istus kivi peale ja liikus maa peal täpselt sama kiirusega millega meie merel. Selle jutu oleks võinud selle kohapeal ka ära lõpetada, sest midagi väga põnevat merel ei toimunud , küll aga toimus maa peal. Nimelt oli Lauri unustanud (või jätnud meelega)koju oma surfipüksid ja asendas neid vuppel tüüpi ujumispüksdega . Pani peale lykra ja ronis merele. Kaldal seisnud noored emad, kes olid tulnud oma võsukesi Püünsi sooja vette leotama , läksid näost roosaks, kamandasid oma võsukesed merest ruttu välja ja põgenesid koju ära.Tuul pakkis ka asjad kokku ja kadus minema ,ning isegi päike läks selle peale pilve taha peitu. No see oli ikka jube porno(saksa) küll. Kui keegi oleks filmi teinud, oleks see alla 16 aastastele keelatud. Samas on see meie Aegna maratoni võidu võti. Tahaks näha kuidas keegi suudab naerukrampides Laurist laupäeval mööduda. Panen siia ka oma GPS näidud.
GPS andmed:Sõidetud aeg: 3 tund ja 30 minutit Sõidetud distants: 18 m Keskmine kiirus: 0,3 km/h Max kiirus: 0,4 km/h
Värisege ja maratonil näeme!

Pappa Slall Vol 3 ( Otto)

Ei hakka siin kirjeldama, mis tingimused valitsesid Topul . Kes käis see nägi ja teab ,et vahepeal sadas vihma nagu Forrest Gumpi filmis alt ülesse. Aga ütleme nii ,et olud olid kõigile võrdsed ja tugevad saavad ka rasketes oludes hakkama. Ja seda me oleme . Teami kokku pannes me ei rõhunud sõidu oskustele, vaid ikka ilule ja aftersurfile. Aga mis nüüd toimub- kolmest startinud Hang Looserist kõik esimeses 12-s. Nendest kaks esikümmnes ( vell tann Lauri ja Ivar). Asjad on kuidagi ise paika loksunud. Meie kõik esimeses fleetis, Karmo , Kask, Jürka & co kolmandas. Kui aus olla, siis oli see vaid aja küsimus, millal meie ilusad ja noored tõukame troonilt vanakesed Mantadega ( varustus ei sõida, ikka mehed). See lihtsalt juhtus varem, kui me oodata oskasime( algne plaan oli pärast vanakeste siit ilmast lahkumist). Aga mehed ärge veel püssi põõsasse visake. Kui teie ka nüüd surfamise lõpetate, siis ei paku meile enam keegi konkurentsi. Luban teile ,et järgmine etapp me kohe alguses nii eest ära ei torma , ootame ikka teid ka järele. Surf on lahe jeee, jeee,jeee!